Minust

Väga tore, et oled minu kodulehele sattunud!

TLU247Mina olen Kristi, joogamaailmas on minu õpetajad pannud mulle spirituaalseks nimeks Jyothi, mis tähistab valgust. Nagu kõik inimesed, olen minagi proovinud elada oma elu nii, et jõuda lähemale iseendale ja oma rajale ning tabada õnnelikkuse, südamerahu tunnet.

Oma loomult olen üsna ambitsioonikas ja maksimalist ning juba noorena hästi teadnud, et tahan elus palju saavutada, karjääri teha ja väga „tegija“ olla. Kuid pärast õpinguid avaliku halduse ja rahvusvahelise turunduse vallas, pärast paljusid huvitavaid ja väljakutsuvaid töökohti, tundsin, et õnne asemel viib kõik see mind rahulolust hoopis kaugemale. Pikad päevad tööl, pidev ja süvenev stress nii tööl kui seetõttu ka kodus, vähene positiivne tagasiside, viis mind lõpuks kindla veendumuseni, et nii ma enam elada ei soovi.

Juba varem olin loomulikult mõtisklenud selle üle, et mis mulle siis meeldiks või mis on see tegevus, mille tegemine mind õnnelikuks võiks muuta, ning olin välja mõelnud sellised valdkonnad nagu koolitamine (aga teadlik meel räägib ju kohe vastu –  no mida on minul ometi teistele õpetada), laulmine (olgugi, et veidi sellega tegelenud, ei oska ju isegi väga hästi), kohviku pidamine ja oi kui palju muud.

Aga kuskil südames oli mul kogu aeg tiksunud mõte joogast. Austrias elades ja õppides sattusin joogat õppima ühe imelise õpetaja juurde. Veel praegugi, aastaid hiljem sellele tagasi mõeldes tundub mulle, et ta oli justkui haldjas või ingel, nii helged mälestused on mul temast. Ta oli sel ajal umbes 45 aastane, 3 lapse ema, tegeles kunstiga (joogastuudio üks saal oli samal ajal ka kunstigalerii ja ateljee) ja jooga õpetamisega. Ta oli nii särav, nii noor, tema iga rakk kiirgas õnnetunnet ja rahulolu. Ta nägi välja nagu meie, kes me olime 20 aastased, aga veel parem. Ja küllap sel hetkel ma otsustasin, et ka mina tahan kunagi selline olla!

Samas tundus mulle siiski kogu aeg, et karjääri peab tegema selleks, et ühiskonnas ja oma sõprade tuttavate hulgas „tegija“ olla, on ju meie praegune keskkond väga saavutuste keskne ja veel mõneks ajaks jäingi sellele teele. 2011. aastal sai aga see järjest tugevnev hääl minus võitu ja ma läksin rahvusvahelisele šivananda jooga õpetajate koolitusele.

See oli põnev kogemus, raske, aga arendav ja avardav igas mõttes ning pärast mõnda aega Euroopas ringi rändamist, alustasin oma esimese joogagrupi juhendamist 2012 jaanuaris. Pärast esimest tundi tundsin, et see kõik on imetore, just see, mida olin otsinud! Ja kui ka minu õpilased rahuloleva näoga tunnist lahkusid, andis see mulle väga palju indu juurde – teen õiget asja! On imeline tunne, kui kohtud linna peal oma õpilasega, keda pole mõnda aega näinud, ja ta tänab sind, sest pärast joogakursust muutus tema elu nii palju positiivsemaks, keha ja meel tervemaks ja on näha, et ta päriselt mõtleb seda. Ma ei tea, kas saaks olla midagi veel positiivsemat!

Igal juhul olen ma oma õpilastele väga tänulik, et me oleme saanud koos õppida ja areneda ning olla tunnistajaks jooga suurepärasele mõjule.

Järjest rohkem tean, et elus õnnelik olemiseks on kõige olulisem tasakaal – töö, kodu, suhete, rõõmu ja väljakutsete ning kõige muu vahel. Tänu joogale olen oma tasakaalu iga päev paremini leidmas.

Ma olen õnnelik, et me joogaga teineteist leidsime, ja veel õnnelikum, et ma saan neid kogemusi ja teadmisi sinuga jagada. Loodan, et see muudab ka sinu elu veidi paremaks, positiivsemaks, tervemaks, õnnelikumaks.

Om ♥

TLU225